avalehele  |  sisukord   |  Eesti keel  |  
Vinamold

VINAMOLD - kuumsulatusmassid.

Vinamold kuumsulatusmassid on vinüülplastmassid.

Neist valmistatakse elastseid valuvorme betoon-, polüester-, kips- ja klaaskiudvalatiste jaoks.

Neil on hea veepidavus ja neid on saadaval eri jäikusastmetes, alates eriti elastsetest kuni keskmise jäikuseni, kuid siiski elastse massina, mille sulamistemperatuurid on umbes 150 ja 170 kraadi C.

Vinamold-massid taluvad vett ja erinevaid kemikaale. Ilmastikutingimused neid ei mõjuta. Õhuniiskuse muutused ei muuda vormide kuju ja nad ka ei kuiva.

Vinamoldist valmistatud valuvorme võib ladustada aastaid ja nad on pidevalt samas korras. Pisematki detaili on võimalik jäljendada ja sama valuvormi võib kasutada sadu kordi enne kui see kulub, siis võib selle üles sulatada ja uuesti kasutamiseks ümber valada.

Vinamold-mass annab täpse koopia mudelist, karedad pinnad annavad kareda jäljendi, siledad pinnad jätavad vormile algse sileduse ja läike. Vinamold ei sisalda lenduvaid lahuseid ega mingeid mürgiseid aineid. Siiski ei ole hea kasutada neid toiduainete puhul.

Kõik Vinamoldi sordid sulavad kallatavaks vedelikuks. Kuna ühe rühma eri sorte on võimalik omavahel segada, saadakse masse, mille elastsus on eri sortide keskmine.



Saadaval on järgmisi, kõiki nõudeid täitvaid sorte:

Punane (9520/2221) - sulamistemperatuur umber 150 kraadi, pehme
Värvitu (9520/0000) - sulamistemperatuur umber 170 kraadi, keskmiselt pehme



SORDI VALIK


Sobiva sordi valik sõltub suuresti kopeeritava originaalmudeli kujust ja suurusest. Arvesse peab siiski võtma ka mõningaid muid aspekte, nagu vajaliku vormi iseloom (ümbrisvorm, kahes osas olev valuvorm, avatud vorm jm.), valatava tooraine liik (kips, vaik, betoon jne.), kas täidetud valuvormi on vaja kuumutada (vaigu käsitlemine), originaaleksemplari materjal ja temperatuurid, mida käsitlemisel olevate vahenditega kasutada.


Punane vinamold (9520/2221) on eriti elastne, teda on lihtne sulatada temperatuuril 130-150 kraadi ja valada 120-150 kraadi juures. Väikesed esemed kõrgusega kuni 150 mm nõuavad madalat, 120 kraadist valutemperatuuri. Sellised esemed või mudelid on tihti kipsist, voolimissavist või savist. Kuid mistahes jäika materjali saab kasutada eeldusel, et see ei pehmeneks massi sulamistemperatuuril. Polüesterklaaskiudlaminaadid, suuremad kipsivalud ja kiulised kipstööd nõuavad umbes 150 kraadist valamistemperatuuri, kuna see võimaldab Vinamoldi valgumise jätmata valgumisjälgi. Ka ei teki sellel temperatuuril vormile õhumulle.


Värvitu vinamoldi sulamistemperatuur on 170 kraadi. Ta on ette nähtud vastupidavaks ja paindumatuks, pikendatud kuumustsüklit taluvaks vormimaterjaliks. See on tähtis just teatud valuvaikude puhul, mis nõuavad pikki käsitlusaegu kõrgendatud temperatuuridel.
Värvitut vinamoldi on raskem sulatada ja töötlemisel on vaja hoolikust ülekuumenemise ja purunemise vältimiseks.
Värvitu vinamoldi elastsus on keskmise tasemega ja teda võib kasutada nii betooni kui polüesterklaaskiudlaminaadi valu puhul, kus sügavad sooned nõuavad tugevat ja elastset valuvormi massi.



VALUVORMI TÖÖTLEMINE


Kui valuvorm on rikutud, näiteks originaaleksemplari vigade või sealt väljunud õhu tõttu, saab seda parandada, vajutades vormi rikutud kohta kuuma noaga. Samal meetodil saab vormi pinnalt kaotada ka kriimustusi.

Valuvormi saab pesta seebiveega tolmu või eelmise valu jäänuste eemaldamiseks. Õline pind teeb tarbetuks vormi töötluse enne valu. See pind toimib valu valuvormist eraldava kilena. Seetõttu oleks hea vältida tugevatoimelisi puhastusaineid, mid võivad selle kile söövitada.

Valuvormi puhastamisel ei tohi kasutada orgaanilisi lahusteid, sest hoolimata sellest, et need massi ei söövita, võivad nad vähesel määral vormi imendudes tekitada pinna paisumise või väändumise.

Kui vinamold-vormid asetatakse ladustamiseks kipsümbrisesse, tuleks ümbrise sisepinda määrida kummilaki lahusega (šellak), et kipsümbris ei imeks endasse Vinamoldi pehmendit.



VÄIKESTE KOGUSTE SULATUSMEETODID

Väikeseid koguseid vinamoldi võib sulatada auruga kuumutades. See toimib samal põhimõttel kui liimipann, kuid ilma vee või õlita välimises anumas. Keev vesi ei anna küllaldast kuumust massi sulamiseks. Aurukompressi võib lihtsalt teostada kahes eri suurusega anumas, paigutades väiksema suuremasse nii, et nende vehele jääks umbes 1-2 cm tühja ruumi. Sellise sulatusmeetodi juures tuleks massi sagedasti segada. Korraga saab sulatada maksimaalselt 5 kg massi. Vinamold lõigatakse väikesteks tükkideks, osa neist asetatakse sulatuspotti ja segatakse seda soojendades. Peale esimese sulatuskoguse vedelaks muutumist, võib lisada järgmisi tükikesi, massi pidevalt segades. Kogu protseduuri korratakse seni, kuni kogu vajaminev kogus on sulanud. Kui mass suitsema hakkab, on temperatuur olnud liiga kõrge ja see võib viia aine hajumisele.



SUURTE KOGUSTE SULATAMINE

Vinamold-masside sulatamiseks kasutatakse eriseadmeid, mis töötavad elektriga ja sulatusprotsessi saab jälgida termostaadi abil. Massi sulatamine on sel puhul ohutu ja efektiivne ilma ülekuumutamis- või süttimisohuta. Termostaadiga kontrollitav sulatusprotsess suurendab umbes 40% võrra kasutusaega.



VALUVORMI VALMISTAMINE

Mudelina võib kasutada peaaegu mistahes jäigast ainest valmistatud eset, eeldusel, et see ei pehmene massi sulatamistemperatuuril. Selleks on sobimatud termoplastid. Poorsed materjalid, nagu puu ja valatud kips, tuleks katta või töödelda mingil muul moel, et esemes olev õhk ei tungiks välja ega rikuks valuvormi õhumullidega. Sobivaks pinnatöötlusaineks on näiteks Mold Wiz RTWB-50.

Kipsist või savist valmistatud lamedaid mudeleid võib kasutada ka märgadena, kuid pind peab eelnevalt olema kuivatatud. Mudelid asetatakse metallplaadile või kaetud kipsalusele.
Tsemendist mudelid, mis üldjuhul on suured, on parem töödelda märjalt. Neid leotatakse mitme tunni vältel vees, seejärel pind kuivatatakse ja kasutatakse mudelina ilma eeltöötluseta.

Metallist ja muud kompaktsed, mittepoorsed esemed ei vaja eeltöötlust, neid võib soovi korral määrida näiteks õhukese mineraalõli kihiga. Paksud metallosad tuleks eelnevalt soojendada, et vinamold valamise ajal maha ei jahtuks. Portselanist ja klaasist esemed tuleks samuti hoolikalt soojendada, et kuumalt valatav vinamoldi mass neid ei purustaks.

Voolimissavi või märjad savimudelid ei vaja mingit eeltöötlust, neist saadakse esmaklassilisi valuvorme, kasutades massi, mis valatakse madalaimal, 120 kraadise temperatuuri juures.

Klaaskiudlaminaadid on suurepärased mudelid. Neid tuleks siiski hetke vältel soojendada umbes 30-40 kraadi juures, et nad oleksid kindlalt kõvaks muutunud.



Avatud valuvorm

Avatud valuvorme on väga lihtne valmistada.



Mudelist - eeldusel, et selle profiil on madal nagu paneelidel, tehakse valuvorm järgmiselt:
Ese asetatakse laiale alusele ja selle ümber ehitatakse savist või puust voolamist takstav raam, mis oleks 20-30 mm kõrgem kui mudeli kõrgeim mõõde.
Vinamoldi valamist alustatakse mudeli ja raami vahele ühtlase joana, et vältida õhumullide ja pritsimisjälgede tekkimist.


Ümbrisvorm

Üambrisvormid on arvatavasti odavaim moodus valmistada elastne valuvorm. Neid valmistatakse kahel erinevel meetodil - üks ümbris, kuhu valatakse vinamold, või kahes eri osas - üks mudeli esiosa ja teine mudeli tagaosa jaoks. Originaaleksemplar kinnitatakse alusele - harilikult on see kipsist, metallist või puidust - mis on igast küljest umbes 150 mm suurem kui mudel. Savist voolitakse umbes 300 mm pikkusi, 50 mm laiusi ja 20 mm kõrgusi ribasid, millega mudel ja alus täielikult kaetakse.

Juhul, kui on tegemist kahekordse valuvormiga, oleks hea teha savisse märgid vinamoldi valamise jaoks. Vormi jaoks tehakse ümbris, kattes saviga kaetud mudel kas kotiriidetugevusega valukipsi või klaaskiudtugevusega polüestriga. Kui ümbris on kuivanud, eemaldatakse see savist ja savikord eemaldatakse mudelilt. Tekkinud ümbris asetatakse uuest mudeli peale. Nende vahele jääb umbes 2 cm kõrgune tühi ruum vormi jaoks. Ümbris kinnitatakse alusele poltidega, et see püsiks vinamoldi valamisel liikumatuna.

Ümbrisesse puuritakse 25-50 mm läbimõõduga augud, kuhu asetatakse torud, mis peavad olema vähemalt 150 mm pikemad kui mudeli kõrgeim koht. Üht neist kasutatakse täitetoruna ja teist ülevoolutoruna. Eriti suurte valuvormide valmistamisel kasutatakse mitmeid täitmis - ja ülevoolutorusid, mis asetatakse üle valuvormi erinevatele kaugustele teineteisest. Seda meetodit kasutades peab kesta puurima umbes 3 mm läbimõõduga õhuaugud, et seesolev õhk ümbrisest välja pääseks ja vinamold valguks ka süvenditesse. Vinamold valgub täitmistoru mööda alla, laotudes alusele, seejärel nivoo ümbrises tõuseb. Kui ümbrises on õhuaugud ja nivoo tõuseb piisavalt kõrgele, valgub vinamold neist välja. Siis tuleb augud sulgeda saviga. Valamist jätkatakse seni kuni vinamold jõuab ülevoolutorusse. Kui pind langeb või näib ebatasasena, peab toru täitma, valades sinna lisakoguse massi. Lisatäitmine kindlustab rõhu stabiilsuse valuvormis. Seda võib teostada vaid niikaua, kui vinamold on veel vedelas olekus.

Ümbrist, milles on vinamold - mass ja -valuvorm, ei tohi liigutada, eriti juhul, kui vormil on suuri süvendeid. Ümberpaigutamine võib vormi rikkuda või purustada.

Kui vinamold on täielikult jahtunud - seda võiks lasta seista üleöö - murtakse torud ümbrise pinnalt lahti ja ümbris eemaldatakse. Kui valuvorm on mudelilt eemaldatud, asetatakse see tagasi ümbrisesse ja valu võib alustada.


Topeltvaluvorm

See valuvorm valmistatakse samuti kui eelpool kirjeldatu. Pool mudelieksemplarist kaetakse saviga ja kest ehitatakse nagu eelpool mainitud. Sellele esimesele poolele peab tegema täpsed märgid mudelist, et teine pool sellega ühendamisel korralikult liituks.

Mudeleksemplar pööratakse ja kogu menetlust korratakse teise poolega. Savikiht eemaldatakse alguses teiselt poolelt ning mudeli ja ümbrise vaheline tühi ruum täidetakse ümbrisesse tehtud augu kaudu. Seejärel lastakse valul korralikult jahtuda, ümbris pööratakse ümber ja menetlust korratakse. Enne kui alustatakse teise poole ümbrise ja valuvormi valmistamist, tuleb esimese poole ümbrise ja valuvormi pinnad töödelda, et need omavahel ei haakuks. Klaaskiust ümbrise pinda töödeltakse sobiva kattematerjaliga, vinamoldi pinda kummilaki või talgiga.


VALUVORMI VALAMINE

Kui vinamold on vedeldunud, valatakse see kiiresti täitmistorusse ja seejärel katkestuseta valuvormiümbrisesse, kuni see saab täis. Tuleb hoiduda otse mudelile valamast. Vedelik peab valguma mööda ümbrise seina, et hoiduda pritsimisest ja õhumullide moodustumisest.

Enneaegne tahkumise oht valamise ajal on küllaltki väike ja veidi tahkununagi annab vinamold veel esmaklassilise jäljendi. Temperatuuri mõõtmine termomeetriga, mille skaala ulatub üle 200 kraadi on soovitatav, kuna sellega hoidutakse massi valamisest liiga kuumalt või liiga külmalt.

Valamise lihtsustamiseks võib kasutada lehtrit.


ÜLESSULATAMINE

Kui valuvorm on rikutud ja kulunud, lõigatakse see tükkideks ja kontrollitakse massi puhtust. Mustuse saab ära pesta vinamoldi kahjustamata. Vajaliku puhastuse järel valuvorm sulatatakse ja valatakse uuesti. Seda võib teha mitmeid kordi enne kui mass oma elastsuse kaotab.





VALATAVAD TOORAINED


Tsement ja betoon

Tänu elastsete vinamold-masside kasutuselevõtule on valude valmistamine saanud majanduslikult rentaabliks.
Nendeks valuvormideks soovitatakse kõvemat vinamoldi. Vinamold valuvormide eelised võrreldes betoon-, puu-, teras- või polüestervormidega on ilmsed.



Polüesterklaaskiudlaminaadid ja valud

Neis valudes kasutatakse kõige sagedamini värvitust vinamoldist (9520/0000) valmistatud vorme.
Vinamold-vormide kasutamine võimaldab mitmekesist planeerimist nii kasutamises kui kaunistamisel, kuna kõvade vormide puhul sageli tekkivaid kopeerimisraskusi ei esine.


Kips

Eriti palju tehakse vinamold-valuvormides kipsivalu. Varem kasutati vormide toorainena zelatiini, nüüd on vinamoldi kasutamine nendegi vormide puhul laialt levinud.


Epoksüüdvaigud

Kasutatavate materjalide valikul peab silmas pidama mitmeid erinevaid tegureid. Tähtsaimaks neist on temperatuur ja kogus. Värvitu vinamold (9520/000) sobib madalal temperatuuril tahkuvatele epoksiidisortidele.



Täidetud polüestervaigud ja fenooladehüüdvaigud

Selleks otstarbeks valmistatavais vormides võib kasutada kõiki vinamoldi sorte. Kõige enam kasutatakse vorme, mis on valmistatud madala sulamistemperatuuriga massidest.



TÄHELEPANU! HOIATUS!

Vinamoldi kasutamisel peab olema tavapäraselt hoolikas. Kätte tuleb panna kindad, või määrida käsi kaitsekreemiga (Kerodex) võimaliku nahaärrituse vältimiseks. Toiduained ega joogid ei tohiks olla kokkupuutes vinamoldiga. Töötlemise järel tuleb käsi hoolikalt pesta sooja vee ja seebiga ning kuivatada paberkäterätiga. Tugevatoimelisi lahuseid ja pesemisvahendeid tuleks vältida.

Sulatuse ajal tuleb hoiduda gaaside ja aurude sissehingamisest. Tööruum peab olema hästi ventileeritav ja gaasid tuleb ära juhtida sobiva imemisseadme või tõmbeklapi abil. Kui aine üle kuumeneb ja tugevalt suitsema hakkab, on soovitatav kasutada gaasimaski.

Ülekuumenemisest tingitud suitsugaas võib hingamisteedes esile kutsuda ärrituse, kui tervishoiunõudeid ei ole täidetud. Ülekuumenenud (põlenud) aine muutub tumepruuniks või mustaks ja seda enam kasutada ei saa. Uut ainet vana ja-või ülekuumutatud ainega segada ei tohi. Hooletus võib viia koguse riknemiseni. Temperatuuri tuleb jälgida üle 200 kraadise termomeetri abil.

Lahtise tule kasutamist tuleb vältida, kui vinamold on vedelas olekus. Kui vinamold süttib, tuleb kustutamiseks kasutada kuiva liiva vms. Kustutamisel ei tohi kasutada vett, kuna vee sattumisel kuuma vinamold-massi see aurustub kiiresti ja pritsib laiali, mistõttu on oht saada põletushaavu.

Kui sulanud vinamold pritsib nahale, tuleb põlenud kohta 2 minuti jooksul loputada külma veega ja seejäarel määrida põletatud kohata paksult „põletussalviga" ja siduda õrnalt marlisidemega, et taksitada õhu juurdepääsu põlenud kohale. Kuna vinamoldi sulamistemperatuur on märgatavamalt kõrgem kui näiteks veel, siis on võimalikud põletushaavad ka raskemad.

Käesolevad juhendid on antud üldiste soovitustena ja pole kohustuslikud. Kasutaja peab ise kindlaks tegema aine sobivuse just tema kasutusvajadustest lähtuvalt ning leidma ka sobiva töömeetodi.

Galerii-G OÜ : Vabaduse väljak 6 Tallinn : 644 8971 : info[ät]galeriig.ee website by